(mööda maad)

gener. lohisema (mööda maad), vantsima, komberdama, vaevaliselt kõndima, vaevaliselt sõitma

270b (повел. накл. езди) Г несов. на чём, куда sõitma (ei viita ühesuunalisusele), käima; \ездить на велосипеде jalgrattaga sõitma, \ездить по стране mööda maad sõitma, \ездить верхом ratsutama, \ездить в командировки lähetusel v komandeeringus käima; ‚

\ездить верхом на ком kõnek. kelle seljas sõitma v ratsutama; vrd.

72 С ж. неод. sõit, sõitmine, reis, reisimine; \поездка на работу tööle sõit(mine), \поездка за границу välismaale sõit(mine), \поездка по стране mööda maad ringisõitmine, \поездка на юг lõunassesõit, reis v teekond lõunasse, дальняя \поездка kauge reis, \поездка президента куда presidendi visiit kuhu

310 (действ. прич. наст. вр. тащащийся и тащащийся) Г несов. kõnek.

1. komberdama, vaevaliselt liikuma, venima; \тащиться в хвосте sabas sörkima (ka ülek.);

2. lohisema; \тащиться по земле mööda maad lohisema;

3. ringi kolama, kolistama; охота тебе \тащиться так далеко on sul aga tahtmist nii kaugele minna v kolistada

182 Г сов.несов.

пробегать 1. mööda v läbi v maha jooksma; \пробежатьть мимо дома majast mööda jooksma, \пробежатьть через мост üle silla jooksma, он \пробежатьл километр ta jooksis ära v läbi v maha kilomeetri maad, \пробежатьть на лыжах десять километров kümme kilomeetrit maha suusatama;

2. (без 1 и 2 л.) ülek. läbima; üle kihutama v libisema v veerema; по телу \пробежатьла дрожь kehast käis värin läbi, по толпе \пробежатьл шум rahvasummas tõusis kära, по лицу \пробежатьла усмешка muie libises üle näo, слезинка \пробежатьла по щеке pisar veeres mööda põske alla, \пробежатьть пальцами по клавишам sõrmedega üle klahvide libistama;

3. mööda lendama, kiiresti mööduma (aja kohta);

4. что ülek. silmade v pilgu eest läbi laskma; он мысленно \пробежатьл весь пройденный день ta laskis kõik päevasündmused silmade eest läbi käia;

5. что ülek. kõnek. pilgul üle libiseda laskma, silmadega üle käima, pilku (peale) heitma; глазами \пробежатьть страницу pilgul üle lehekülje libiseda laskma

gener. (maadjas, maad ligi hoiduv, madal, madalalt, mööda v ligi maad, allpool) maadligi

gener. jässakas, maadjas, madal, madalakasvuline, väike

273a Г сов.несов.

забрасывать I кого-что

1. куда (sisse) viskama v heitma v paiskama; рыбаки \заброситьли сети kalurid heitsid võrgud vette, \заброситьть мяч в сетку palli võrku viskama, \заброситьть шайбу в ворота litrit väravasse lööma, \заброситьть ружьё за плечо püssi õlale viskama, судьба \заброситьла меня сюда saatus tõi v on paisanud mu siia;

2. ülek. unarusse v hooletusse jätma; она \заброситьла книги ta ei hoolinud enam raamatutest, \заброситьть детей lapsi hooletusse jätma;

3. куда ülek. kõnek. (mööda minnes) kohale toimetama v viima; \заброситьть чемодан в гостиницу kohvrit mööda minnes võõrastemajja viima; ‚

\заброситьть v

забрасывать удочку kõnek. pinda sondeerima, maad kuulama, lanti välja heitma

Н pikuti, piki; разрезать \вдоль pikuti v lõhki lõikama, \вдоль по улице mööda tänavat; ‚

\вдоль и поперёк kõnek. (1) risti ja põiki v põigiti, risti-rästi, (2) läbi ja lõhki; \вдоль и поперёк изъездить страну maad risti ja põigiti läbi sõitma, знать это дело \вдоль и поперёк seda asja läbi ja lõhki tundma

123 П (кр. ф. сух, \сухойа, сухо, сухи; сравн. ст. суше)

1. kuiv-, kuiva-, kuiv (ka ülek.), tahe, tahke, kuivanud, kuivatatud; \сухойое вещество kuivaine, \сухойой корм kuivsööt, \сухойой лёд kuivjää, süsihappelumi, \сухойой док kuivdokk, \сухойой метод kuivmenetlus, \сухойая очистка kuivpuhastus, \сухойой размол kuivjahvatus, \сухойая перегонка keem. utmine, kuivdestilleerimine, \сухойая кожа kuiv nahk, med. kuivnahksus, \сухойой период kuivaperiood, kuiv aeg, \сухойое полотенце kuiv käterätik, \сухойая погода kuiv ilm, \сухойое лето kuiv v põuane suvi, \сухойой воздух kuiv õhk, \сухойой ветер kuiv tuul, \сухойая пища kuiv toit, \сухойое вино kuiv vein, naturaalvein, \сухойие дрова kuivad (kütte)puud, \сухойой кашель kuiv köha, \сухойой закон ülek. kuiv seadus, \сухойой рассказ kuiv v eluta v ilmetu jutt, \сухойой доклад kuiv v tuim ettekanne, \сухойая деловитость kuiv asjalikkus, \сухойая корка kuivanud (leiva)koorik, \сухойая ветка kuivanud oks, \сухойие губы kuivanud huuled, \сухойие фрукты kuivatatud puuvili, \сухойое молоко piimapulber, \сухойой квас kaljapulber, \сухойое обезжиренное молоко lõssipulber, \сухойой рангоут mer. paljad peeled, tühi taglas, \сухойой туман mer. kerge udu, uduvine, hämu, \сухойым путём maitsi, maad mööda;

2. kõnek. kõhn, kõhetu(nud), kuivetu(nud), luider; \сухойая рука kõhn v kõhetu v luider käsi, \сухойой старик kuivetanud taat;

3. jahe; \сухойой тон jahe hääletoon, \сухойой взгляд jahe pilk, \сухойой ответ jahe vastus, \сухойая встреча jahe kohtumine;

4. ПС

\сухойая ж. неод. puhaspartii (mängus); сыграть в \сухойую puhtalt v punktigi kaotamata võitma, kuivalt ära võitma v tegema; ‚

выйти v

выходить \сухойим из воды supist puhtalt välja tulema, kuiva v terve nahaga pääsema;

держать порох \сухойим püssirohtu kuiva(na) hoidma;

\сухойой нитки не осталось kõnek. pole kuiva kohtagi hamba all

76 С ж. неод. (бeз мн. ч.) maismaa; по \сушае maitsi, (mais)maad mööda, на \сушае и на море maal ja merel